Jagan mõningaid mõtteid tänasest päevast ja sellest, miks tasub võtta aega ja iseendaga üks sügavam ja põhjalikum koosolek pidada sellest, kust tuled, kus oled ja kuhu liigud.
Milleks pöörata tähelepanu sellele, milline on minu visioon enda elule? Või kuhu ma liigun?
Mulle väga meeldis tänasel visiooni loomise meistriklassil osalenud Tea kokkuvõte: “Selge visioon annab mulle kindlustunde,et ma ei saa oma teelt ära kaduda. Ma tean, et ma võin teha pause ja teha midagi muud, aga minu enda visioon kutsub mind alati koju. See on justkui visioon on minu ja mina olen selle visiooni. Me kuulume kokku.”
Visiooni meistriklassi loomine sai alguse minu enda tungivast soovist omada väga selget ja kandvat visiooni elule. Ma sain ühel hetkel aru, et paljud minu heitlused ja ekslemised olid seotud just sellega, mul puudus selge ja kindel visioon elule. Elada visiooniga muudab kõik väga palju lihtsamaks.
Kuidas siis avastada endas seda sügavamat tundega ühendatud visiooni oma elule, millel on kandev jõud? Selline, mis tõstab, mis tekitab elevust, mis avardab. Seal on mõned elemendid, mis on olulised…
Visioon annab sügavama tähenduse ja õnnetunde.
Õnneliku elu võti ei ole lootus ja ootus, et küll äkki ikka kõik lõpuks laabub ja kui mul veab, siis läheb midagi nii ka, nagu ma soovin. Selline õnnetunne on olustiku põhine ja seda saab väga lihtsalt kõigutada. Küll on meil vaja tugeva vundamendi loomisel omada usku, mis on midagi muud kui lootus. Vankumatu usk enda väärtuslikkusesse ja sellesse, et minu soovid on minusse pandud Looja kingitused – ma olengi tulnud kogema neid.
Inimene, kelles ei ole usku, ei oma ka jõudu midagi enda soovide loomiseks teha. Kui ma ei usu, et see minu jaoks toimib, siis ma võin ju soovida, aga sellel soovil pole jõudu. Samamoodi on uskumustega, millel on meie elule piirav mõju. Mida sa usud, mis tegelikult nõrgestab ja loob reaalsust, mis ei ole vastavuses sinu hinge igatsustega? Ja kas sinus on huvi avastada, mis veel võiks võimalik olla?
Õnneliku elu võti on tahtlik loomine. Vastu võtmine, et minu mõtetel, tunnetel ja sõnadel on vägi muuta minu reaalsust.
Kui minu teod on joondunud sellega, mida ma tunnen ja soovin, siis elu muutub maagiliseks. Selles on mängulisus, selles on huvitatus ja rohkem soovi küsida ja avastada,
kui vajadust omada fikseeritud tõdesid.
Õnnelik elu on teekond. Oskus nautida teekonda.
Kui meil vaid oleks meeles kuulata isehäält, mis räägib armastuse keeles.
Mis oleks kui maaliks suurelt enda seinale ja igale poole, kuhu aga meie silmad vaatavad “Juhindun armastusest, mitte hirmust!”
