Jah, ma tean, et nii mõnigi meist, kaasa arvatud mina mõne koha peal, tahaks selle peale öelda: “On asju, mida lihtsalt ei SUUDA, ei SAA, ei TAHA andeks anda. Sest see tundub nii ebaõiglane, väär. Tundub justkui kiidaksin heaks selle halva, mis on minu või minu lähedastega tehtud.” Tean, et vahel võib andestamine tunduda Mission Impossible (võimatu ülesandena).
Kui sa oled oma elus õnnetu, siis selle taga on just see sama – miski või keegi, mis on vaja vabastada läbi andeks andmise.
Me kardame andeks anda, sest kardame uuesti haiget saada, siis see teine ei saagi karistada, pääseb terve nahaga ja õiglus ei saa jalule seatud.
Kingitus endale
Kellelegi päriselt-päriselt andeks andmine ei muuda midagi selle inimese jaoks, aga muudab sinu jaoks väga palju. Sellest hetkest alates oled sina VABA. Sellest hetkest kingid sa endale võimaluse terveks ja terviklikuks saada ning tagasi võtta, ära parandada need hingehaavad, mis sinna kord tekkisid. Teine inimene peab niikuinii tegema läbi oma teekonna ja leidma üles oma haavad, mis panid teda tegema asju, mis haavasid sind ja leidma oma andestuse. Sinu andestus talle ei vabasta teda tema teelt ja õppetundidest.
Pane tähele ja vaata endasse, kas sul on raskusi lähedusega, intiimsusega? Kui oled kahtlev, siis tea, et see tuleb sellest, et seal all on peidus hingehaavad, mis kunagi võibolla väga ammu tekkisid, võibolla juba siis kui olid päris väike. Võimalik, et sa isegi ei mäletada neid. Need haavad võivad olla lihtsalt nii peidus. Ja samal ajal juhtida sinu elu.
Kui sa igatsed tõelist hinge kosutavat lähedust ja tunned puudust siirast rõõmust, rahust ja kerguse tundest, siis kingitus mille endale teha saad, on vaadata enda sisse ja uurida neid suletud ja pinges kohti. Mis on seal all? Või selle taga?
